Mina viisin kliendi kommunikatsiooni ja tarbimisühiskonna temaatikal vaatluse läbi üksinda. Vaatlus toimus Viimsi kaubanduskeskuse co-marketi toidupoes. Aset leidis see 23.ndal novembril, laupäeval 13.15 ajal. Minu vaadeldavaks objektiks oli perekond, kus oli mees,naine ning beebi. Tegemist oli noorte inimestega, ma pakuks vanuseks kuskil 23-24 ning beebi kuskil mõne kuu vanune.
Perekonda nägin suhteliselt kohe, kui olin platsis valima oma vaadeldavaid. Kuna valisin laupäeva antud vaatluse tegemiseks, siis oli see minu jaoks bingo. Antud ajal oli keskuses liikumas palju rahvast. Palju oli lastega peresid, üksikuid vanemaid lastega, kuid silma hakkas kohe neiu ja noormees, kes olid tulnud poodi väga pisikese beebiga, kes oli väikses turvatoolis.
Perekond suundus kindlameelselt toidupoe suunas, isa roll oli beebit kanda ning poodi minnes valiti toidukorvi asemel kohe suur käru, kuhu peale sai isa beebi tooli toetada. Edasi sammuti poe avarustest sisse, kõigepealt tuli ette puuvilja ning juurvilja lett. Sealt valiti üksteisele otsa vaadates ja küsivaid pilke saates kartulid..kurk..sibul ning miskit rohelist. Välja nägi see nii, et isa lükkas käru ning naine pani vajalikud asjad kärru. Tundus, et peas mingid mõtted olid, mille järgi poes liiguti, kuid otsest paberit või sellist ei olnud, et kust oleks lugenud, et mida vaja. Beebi oli suhteliselt rahul, ning tema sai vaid isa tähelepanu, kui too paarkorda teda kõhust kõdistas.
Puuvilja letist suunduti piima ning külma leti, kust valiti SOODUS hinnga kohukesed (lausa peoga), ning mingid kohupiima tooted, samal ajal omavahelist arutelu ei toimunud, mida mina mehe suust kuulsin, oli vaid, et gaseeritud vett on vaja 2 suurt pudelit. Ema tähelepanu oli koondatud kõik sellele, et osta poest vajalik ning sealt minema saada, isa aga oli suhteliselt ükskõikse näoga ning kõndis käruga rahulikul sammul sinna suunda, kuhu naine suundus. Enne vorsti ja lihaletti aga pööras naine tarbe asjade vahele, sealt valides välja niisked salvrätikud, ilmselt olid need beebi omad. Omavahel arutleti paar sõna saia valiku üle, kuid otsustati seemnetega leiva kasuks.
Ostlemisotsuste kohapealt jäi mulje, et mingid sooduspakkumised siiski pakuvad huvi, näiteks kohukesi valides oli näha, kuidas käsi ulatus mingit sorti kohukeste juurde, kuid sealt liikus käsi sinna, kus oli antud hetkel punane silt soodsama hinnaga. Kindel oli ka see, et tuldi ostma vaid vajaminevat, mitte mingisugust suurt shopingut.
Kui asi jõudis kassani, siis mees ladus koos naisega asjad ilusti letti ning siis võttis isa kärust lapse koos turvatooliga ning kassas maksis naine. Kui ostu eest oli tasutud ning mees koos lapsega ning naine koos kilekotiga suunduti otseteed toidupoest ning kaubanduskeskusest välja. Mis oli aga naljakas selle juures, siis naine ja mees olid mõlemad suhteliselt lühikest kasvu, ning arvestades seda, et toidukoti sees olid kartulid ning muud toidud, siis see kilekott tundus naise käes olevat palju raskem ,kui mehe käes oleb beebi koos turvatooliga. Kuid ju siis isa käes on turvalisem olla!
Poes veedetud aeg oli suhteliselt lühike, kuskil 18 minutiga said nad oma vajaminevad asjad kätte. Alates sellest hetkest, kui astusid keskusesse.
Tundus suhteliselt rahulik perekond olevat ning äsja lapsevanemaks saanud. Esmapilgul tundus küll, et naise jalas on püksid, ning seda terve vaatluse järel. Tundub, et noor perekond tuli kuskilt, ning otsustati kõik koos poest siiski läbi käia, kuigi minu arvates mehe poes olek oli täiesti mittevajalik, oleks saanud isegi aega kokku hoida sellega, kui mees oleks lapsega nt autos, ning naine oleks käinud poes ära. Õnneks oli nende beebi aga terve poes oleku ajal suhteliselt vait, natuke jorises seal toolis, kuid kindlasti mitte ei olnud see jonn või pahameel beebil. Olen poes näinud igasuguseid peresid lastega,..beebidega.. kuid see noorpaar jättis rahuliku ning neutraalse mulje, ei häirinud nemad poes teisi oma käruga, ega ka neile ei jäänud keegi ette, ning kõik poes käik sujus ilusti.
